Soovin täna jagada Sinuga ühte mõtet, mis mulle hiljuti meenus.
Aasta tagasi olin lastega Balil ja tundsin end ummikus olevat. Olime seal olnud poolteist kuud ja kätte oli jõudnud üks raskemaid hetki: lastel ei olnud veel sõpru ning mina ei olnud ikka veel leidnud meile püsivat kodu, kus end päriselt hästi tunda.
Sel hetkel tundus kõik üle jõu käivat ja lahendused ei paistnud kuskilt. Just siis, kui ühel õhtul olin sõbrannale kurtnud, et ei tea, kas tegin ikka õigesti, et Balile läksime, meenusid mulle Bob Proctori sõnad: "Kui sul on raske, siis aita kedagi."
Huvitav on see, et täpselt järgmisel päeval pöördus minu poole üks pere, kes vajas oma lapsega abi. Leppisime kokku kohtumise, istusime maha ja vestlesime.
Jagasin neile enda kogemust (ka neil on kolm last, küll veidi nooremad minu omadest), kuidas olen enda tähelepanu laste vahel jaganud ja tulnud toime vanemaks olemise kitsaskohtadega.
See vestlus aitas mul ennast oma raskustest distantseeruda ja olukorda selgema pilguga näha.
Pärast oma kogemuse jagamist sain ka enda jaoks vajalikud vastused – nägin selgelt, mida ma saan teha, et end selles olukorras paremini tunda ja leida lahendus oma murele.
Olen märganud, et kui suudan hetkeks oma raskused kõrvale jätta ja kedagi teist aidata, hakkavad ka minu enda probleemid teistsuguses valguses paistma. Teise abistamine ei ole ainult lahendus talle, vaid see toob ka mulle endale kergust.
Aeg-ajalt näen sama mustrit ka teiste eludes. Kui oleme keskendunud vaid enda raskustele, võivad lahendused tunduda kättesaamatud. Aga kui korraks keskenduda kellegi teise aitamisele, võib olukord selgineda ning uued võimalused ilmneda.
Täna, olles tagasi kodumaal, näen paljusid vanemaid, kes on raskustes lahkumineku järgselt koos laste kasvatamisega. Tean, et see on suur väljakutse. Kuidas hoida rahu, kui suhted eksiga on keerulised? Kuidas olla koos lapsevanemad, kui kooselu pole enam võimalik?
See on üks teema, millest olen juba mõnda aega soovinud rääkida. Nüüd saab see teoks. Otsustasime koos Andresega teha ühise veebiseminari "Mõnusalt läbi lahkumineku – kas see on võimalik?" 30. novembril.
Jagame oma kogemusi ja teekonda – kuidas oleme õppinud koostööd tegema, austama teineteist ja hoidma laste heaolu keskpunktis, ka siis, kui me ei vali koos elada.
Kui see kõnetab Sind, siis tule liitu veebiseminariga. Ning kui Sa tead kedagi, kes vajaks tuge ja uusi vaatenurki – jaga ka talle selle veebiseminari linki.
Ma loodan, et see kiri andis Sulle midagi väärtuslikku kaasa ja tuletas meelde, et isegi keerulisel hetkel võib lahendus olla ootamatult lihtne: aita kedagi ja avastad, et ka Sinu enda tee selgineb.
Imelisi hetki soovides